Pea ei tea, mida käed ja jalad teevad!
- Georg Linkov

- May 27
- 2 min read
Kohaliku omavalitsuse tugevus ei väljendu uhketes arengukavades, säravates esitlustes ega enesekiitlikes pressiteadetes. Omavalitsuse tegelik kvaliteet peegeldub hoopis selles, kuidas hallatakse avalikku raha, kuidas täidetakse seadusest tulenevaid kohustusi ning kui vastutustundlikult suhtutakse kogukonna varasse ja inimeste usaldusse. Kui juhtimine muutub killustatuks, vastutus hajub ja kontroll kaob, hakkab süsteem tasapisi iseenda vastu tööle. Just selline mulje on jäänud viimaste aastate arengutest meie vallas.
Üha rohkem on märke sellest, et vald ei suuda enam oma põhifunktsioone professionaalselt täita. Hanked viiakse läbi lohakalt, dokumentatsioon on puudulik ning protsessid jätavad mulje kiirustamisest ja pealiskaudsusest. Avalike vahendite kasutamine peab olema läbipaistev, kontrollitav ja põhjendatud, kuid praktikas näib sageli, et olulised otsused sünnivad ilma sisulise analüüsi ja piisava järelvalveta. Kui hangete tingimused on segased või nende täitmist ei kontrollita, ei kannata selle all mitte ainult valla maine, vaid otseselt ka maksumaksja rahakott.
Veelgi tõsisem probleem on aga see, et sõlmitud lepingute täitmist ei jälgita süsteemselt. Kui omavalitsus ei kontrolli, kas tellitud tööd tehakse õigel ajal, nõutud kvaliteediga ja kokkulepitud mahus, siis kaob juhtimisel igasugune mõte. Leping ei ole lihtsalt allkirjastatud paber, vaid kohustus, mille täitmist tuleb järjepidevalt kontrollida. Kui seda ei tehta, tekib paratamatult küsimus: kes vastutab? Või kas üldse keegi vastutab?
Sama murettekitav on suhtumine vallavarasse. Heaperemehelikkus ei ole pelgalt ilus sõna arengudokumentides, vaid elementaarne juhtimispõhimõte. Vallale kuuluv vara – olgu selleks hooned, seadmed, sõidukid või muu avalik ressurss – peab olema hoitud ja kasutatud eesmärgipäraselt ning säästlikult. Paraku on näha hoolimatust, mille tagajärjeks on amortiseeruv vara, kasvavad kulud ja pidev vajadus “ootamatute” lisakulutuste järele. Kui juhtimine on nõrk, muutub ka vara peremehetuks.
Kõige ohtlikum on aga see, et probleemid ei piirdu üksikute eksimuste või juhuslike vigadega. Tekkinud on muster. Valla allasutustes räägitakse juhtimisprobleemidest, töötajate vähesest kaasamisest ning segasest vastutusahelast. Finantsdistsipliini rikkumised ei tohiks olla midagi, mida põhjendatakse töökoormuse või kommunikatsioonihäiretega. Avalikus sektoris peab rahaasjade korraldus olema laitmatu, sest tegemist ei ole kellegi isikliku rahaga, vaid kogukonna ühise varaga.
Kui organisatsioonis puudub sisuline kontroll, hakkavad probleemid kuhjuma. Üks osakond ei tea, mida teine teeb. Otsused sünnivad ilma tervikpilti omamata. Vastutus hajub ametikohtade ja komisjonide vahel ära ning lõpuks ei tea tõepoolest enam pea, mida käed ja jalad teevad. Sellises olukorras ei saa rääkida tugevast juhtimisest ega strateegilisest arengust. Saab rääkida süsteemist, mis toimib inertsi najal ja reageerib probleemidele alles siis, kui need on juba avalikuks saanud.
Eriti kurb on see, et kunagi peeti meie valda heaks eeskujuks. Oli ambitsiooni, oli usaldust ja oli tunnet, et asju juhitakse targalt ning vastutustundlikult. Tänaseks on see kuvand tõsiselt mõranenud. Maine ei kao üleöö – see kaotatakse samm-sammult, otsus otsuse järel. Ja usaldust, kord juba kaotatuna, ei ole võimalik taastada pelgalt loosungite või kommunikatsioonikampaaniatega.
Omavalitsuse juhtimine ei saa põhineda juhuslikkusel, mugavusel ega siseringi vaikival kokkuleppel, et “kuidagi saab ikka hakkama”. Ei saa. Sest lõpuks maksavad sellise juhtimise hinna kinni inimesed – kehvema teenuse, laguneva taristu, kasvavate kulude ja vähenenud arenguvõimaluste kaudu.
Täna tuleb ausalt tunnistada: vald liigub haldussuutmatusest ja küündimatust juhtimisest tingitud taandarengu suunas. Oma kunagine eeskujulik positsioon Eesti omavalitsuste maastikul on maha mängitud. Küsimus ei ole enam selles, kas probleemid eksisteerivad, vaid selles, kas jätkub julgust neid tunnistada ja võimekust olukorda muuta. Seni aga jääb domineerima tunne, et juhtimine on kaotanud sihi ning süsteem toimib ilma tegeliku vastutuse ja kontrollita.



Comments