Üürimaja mull hakkab lõhkema
- Aivar Viidik

- Aug 13
- 4 min read
Eelmisel laupäeval kell 9 hommikul toimus Hiiumaa vallavolikogu eriistung, mille kokku kutsumiseks
olid teinud taotluse kaheksa volikogu liiget ja mille ainsaks päevakorrapunktiks oli valla
enamusosalusega Sadama üürimaja OÜ tegevus ja tulevik.
Erakorralise kokkusaamise taustal tekib esimesena küsimus, kas selleks oli üldse põhjust? Parimal
moel vastab sellele jaatavalt kolm asjaolu:
1. Volikogu esimees Anu Pielberg venitas volikogu kokkukutsumisega sisuliselt viimase tunnini ja
saatis kutse laupäeva hommikuks. Ehk sisuliselt kordas Pielberg Stalnuhinit, kes kutsus Narva
volikogu kokku pühapäevaks;
2. Vallavanem Hergo Tasuja üritas sekkuda volikogu tööse, et seda mitte kokku kutsuda;
3. Sisulist kajastust istungile seni järgnenud pole. Hiiu Leht vaikib ja vald piirdus vaid istungi salvestise avaldamisega.
Need detailid veenavad juba ilma teemasse süvenemata, et probleem on tõsine, kuid vallal on vaja
seda avalikkuse ees pisendada, parem veel olematuks muuta!
Aga paraku ei jää mull lõhkemata ja tõde selgumata.
***
Kui pooleteisetunnine volikogu istung lühidalt kokku võtta, oli diskussioon sarnane kõigi
varasematega - opositsioon tõi välja terve rea fakte, viidates selgetele probleemidele valla kontrolli
all oleva Sadama üürimaja OÜ tegevuses ja jätkusuutlikkuses, ning püüdis neile omal viisil lahendusi
pakkuda.
Koalitsiooni, keda seekord esindas pea ainuisikuliselt volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni ja
Sadama üürimaja OÜ nõukogu esimees Sander Kopli vastusõnum oli, et kõik on korras.
Sellise poliitilise retoorika ja eos tapetud sisulise arutelu taustal võikski kõik jääda “usuküsimuseks”.
Õnneks on aga Eesti vabariik vahepeal kernasti arenenud ja loonud avaliku infoportaali, kuhu on
kogutud kokku kõigi omavalitsuste ning nende kontrolli all olevate asutuste ja ettevõtete
majandusnäitajad kvartalite kaupa alates selle aasta algusest.
Ehk kui seniajani said vallajuhid hämada ja valetada ning lihtsalt öelda, et asjad ei ole nii nagu väidab
kas opositsioon või kestahes kodanik, siis nüüdsest on tegelikkus kõigile mustvalgel näha.
Kel huvi ja tahtmist, saab Hiiumaa valla toimetamistel Riigi tugiteenuste keskuse aruandeportaali
abiga lihtsasti silma ja sõrme peal hoida:
***
Aga vaatame, kuidas on siis läinud Sadama üürimaja OÜ-l tegelikult. Lühike analüüs 2026. aasta
esimese poolaasta kohta on järgmine:
ettevõttel on põhivara väärtuses 1 886 000€;
samal ajal on ettevõttel 1 065 000€ laenukohustusi ja ligi 300 000€ võlgnevusi tarnijatele;
kuue kuuga teeniti tegevustulusid 34 890€;
tegevuskulud olid samal ajal 38 185€;
lisaks tuli tasuda 48 090€ laenuintresse;
ehk Sadama üürimaja OÜ kuue kuu tegevustulude ja -kulude vahel oli −3 295€.
intressikulu oli 13 200€ suurem kui kogu tegevustulu.
Kokkuvõtteks kujunes poolaasta kahjumiks 51 384€.
Selle aasta 30. juuni seisuga oli Sadama üürimaja OÜ-l raha pangas 680€
Kommentariks huvitav nüanss, et kui volikogu liige Toomas Remmelkoor selle faktina välja tõi,
lisades, et esimese kvartali lõpus ei olnud seis parem, sai ta vallavanema isikliku pahameele ja
hurjutuse osaliseks. Kuigi Remmelkoor rääkis sulatõtt!
Arveldusarvel olevale summale vastukaaluks oli ettevõttel lühiajalisi kohustusi 1 365 420€
Seega on ettevõtte lühiajalised kohustused üle 2000 korra suuremad kui pangas olev raha!
Bilansis on kirjas, et Sadama üürimaja OÜ on tarnijatele võlgu 299 960€.
Kommentaariks, et see on võlg ehitajale e Markend Team OÜ-le. Tähelepanuväärne, et Sander Kopli
ütles volikogus ehitaja võla ja selle kohta, miks võlga ei ole ära makstud, et Sadama üürimaja OÜ
juhatus ei pea seda põhjendatuks. Ometi on see võlg bilansis üleval e ettevõte on seda tunnistanud!
Ehitajale maksmata arvete põhjuseks ütles Remmelkoor volikogus, et põhjus on tegelikult lihtne -
tellijal e Sadama üürimaja OÜ-l ei olnud lihtsalt raha. Ega ole siiani! Mis on taas tõsi.
Kuue kuu jooksul maksis Sadma üürimaja OÜ laenuintresse 48 090€
Kommentaarina, et volikogus õigustas Sander Kopli nii Hiiu Investi väga kõrge protsendiga antud
laenu kui ka Leedu panga laenu ja ka selle pikendamist. Samas tuli volikogus välja, et Leedu pangast
võetud ja 3 kuu võrra pikendatud laenu intressile lisas pank senisele kaheksale protsendile veel ühe
protsendi otsa. Lisaks euribor. E kui senine laen oli koguintressiga 10,5%, siis nüüd 11,5%.
Nende näitajate põhjal tekib lihtne, kuid väga oluline matemaatiline küsimus. Praegu on Sadama
üürimaja potentsiaalne tegevus- e üüritulu aastas umbes 70 000€. Sama intressikuluga jätkudes (mis
on tegelikult juba kõrgem kui varasem intress - AV), oleks aastane intressikulu aga ligikaudu 96 000€.
See tähendab, et ettevõtte tulevane üüritulu peaks olema märgatavalt suurem kui praegune 70 000€
aastas.
Seega - kõige olulisem probleem ei ole aga mitte tegevuskahjum, vaid see, et ettevõtte käibest ei
piisa laenukohustuse teenindamiseks!
***
Arvestades aga väga tõenäolist stsenaariumi, et sügisest jääb hulk üürimaja kortereid tühjaks, sest
suvetöötajad lahkuvad, väheneb üürimaja täituvus ja seeläbi ka tulu märgatavalt. Samuti ei ole
kindlasti ruumi tõsta üüri hinda, mis on eelkõige maja asukohta arvestades ja seda, et piirkonnas
kohalikke töökohti pole, juba niigi kõrge.
Ehk tulemuseks on Sadama üürimaja OÜ tulude märkimisväärne vähenemine ja majanduslik
võimetus, mida nii revisjonikomisjon, opositsioon kui siinkirjutaja on kogu aeg rääkinud, kuid mida
vald kangekaelselt senini ignoreerib.
Omaette nüanss on veel EISi toetusega. Sander Kopli ütles volikogus veendunult, et Sadama
üürimaja OÜ-l on “äriplaan” olemas ja kui EISi toetus laekub, on tulevik helge.
Paraku on EISi meetmes, millest Hiiumaa vald üürimaja jaoks toetuse taotles ja ka sai, kirjas, et
toetuse teine osamakse suurusjärgus 500 000+€ makstakse välja alles siis, kui kõik tööd on
lõpetatud, haljastus tehtud, objekt korrastatud ja ka kõik arved makstud ja vaidlused vaieldud.
Kuna vald ja üürimaja nõukogu on otsustanud minna ehitajaga nugade peale, ei ole toetuse
väljamakset oodata ilmselt aastaid, sest ärivaidlused kestavad kohtus väga pikalt. Mis kokkuvõttes
teevad Sadama üürimaja ärilise olukorra veel hapumaks. Ja suure tõenäosusega tuleb vallal ikkagi
ühel hetkel kogu see pull kinni maksta.
Aivar Viidik



Huvitav, millise bilansi rea peal hoitakse üürnike makstud 1 kuu üüri suurust tagatisraha. 23 korterit, tagatisrahad 250, 300 või 350€ teeb suurusjärk 6000-7000€. Väga ei imestaks kui seda jooksvate kulude katteks kasutatakse.