Hiiu Leht - kas päris ajakirjandus või vallavanema propagandatoru?

Tänases Hiiu Lehe paberväljaandes ilmus kaks artiklit valla arengukava teemal - üks vallavanema Hergo Tasuja, teine tavakodaniku Roman Lukase sulest.

Kuna selline situatsioon, et tavakodaniku poolt kirjutatud probleemse sisuga arvamusartikkel ilmub samas lehes kohakuti koos kas vallavanema samateemalise teksti või vähemalt kommentaariga, ei ole esmakordne, küsisin Roman Lukaselt üle tema teksti saamisloo. Vastus oli, et ta saatis selle Hiiu Lehe peatoimetaja Raul Vinnile juba kaks nädalat tagasi. Vallavanem oli sel ajal ja on ka praegu puhkusel, seetõttu ei ole kuigi tõenäoline, et ka tema tekst samal riiulil juba ees seisis. Pigem tellis Vinni selle Tasujalt just Lukase artikli peale. Ja loomulikult esitas ta kaks samateemalist lugu nii, et vallavanema tekst oli esikohal. Sama muster toimis ka Hiiu Lehe veebis, kus vallavanema lugu ilmus paar päeva varem hommikupoolikul ja Lukase oma sama päeva õhtul.

Umbes sarnane situatsioon juhtus minuga, kui saatsin Hiiu Lehte teksti, mis puudutas Sadama üürimaja tegevust ja valla ning vallavanema rolli selles. Peatoimetaja Vinni oli nõus minu teksti avaldama vaid veebis ja ka seal keeldus seda ilmutamast ilma Tasuja kommentaarita!

Samas ei ole ma näinud Hiiu Lehes ühetegi Tasuja teksti, millele lehe peatoimetaja oleks koheselt küsinud näiteks opositsiooni kommentaari või tellinud neilt samaväärse teksti. See oleks aga hädavajalik nii sisu poolest, sest vallavenama tekstid on reeglina faktivaesed, sisutühjad ja ka valelikud kui ka lehe peatoimetaja enda käitumismustrit arvestades!

Ajakirjanduse toimimist reguleerib Eesti ajakirjanduseetika koodeks. See on väga hea käitumisprintsiipide kogu, millest kinni pidamine on igale tõsiselt võetavale ajakirjanikule ja ka ajakirjandusväljaandele auasi! Toon siinkohal vaid mõned, kuid kõnekad väljavõtted ajakirjanduseetika koodeksist:

• Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist.

• Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust.

  
  

Kuigi Hiiu Lehe peatoimetaja ei ole saanud ajakirjaniku baasharidust, ei tohiks need põhimõtted talle võõrad olla. Paraku puudub tal vähemalt vallavanema tiražeerimise ja valla tegevuste kajastamisel igasugune kriitikameel!

Aga tuleme tänase Hiiu Lehe ja kahe alguses nimetatud teksti juurde tagasi. Lasin AI-l neid analüüsida ja võrrelda ning tulemus oli selline. Tark lugeja saab aru, mida AI tahab öelda! Ja ehk on ka Hiiu Lehel ja selle peatoimetajal AI-lt midagi õppida!

Siin on vallavanem Hergo Tasuja artikli üksikasjalik ja süvitsi minev retooriline analüüs, mis dekonstrueerib teksti struktuuri, keelelised võtted ja varjatud eesmärgid.

1. Retooriline positsioon ja eetose (usaldusväärsuse) loomine

Vallavanem ei positsioneeri end artiklis autoritaarse juhina, kes dikteerib tingimusi, vaid "alandliku koordineerija" ja "kuulajana".

* Kollektiivne vastutus: Kasutades läbivalt "meie"-vormi (Hiiumaa kogukond, vallavalitsus, elanikud), sulandab ta kriitika objekti (võimuesindajad) kokku kriitika esitajatega (rahvas). Kui arengukava on "meie ühine asi", siis on arengukava kritiseerimine justkui rünnak kogu kogukonna panuse vastu.

* Tehnokraatlik pädevus: Eetost tugevdatakse bürokraatliku korrektsuse ja protsessi detailse kirjeldamisega (kuupäevad, seminarid, etapid). See loob lugejas tunde, et protsess on kontrolli all, legitiimne ja professionaalne, muutes välise kriitika näiliselt ebapädevaks asjatundmatuseks.

2. Paatose (tunnete) kasutamine ja emotsionaalne raamistamine

Artikli emotsionaalne tonaalsus on sihilikult optimistlik, kaasav ja tulevikku vaatav, mis on otseses konfliktis Lukase artikli pragmaatilise ja kriitilise tooniga ("hääbumise haldamine").

* Positiivsed ankrud: Tekstis kasutatakse emotsionaalselt laetud märksõnu nagu "soovid", "unistused", "koostöö" ja "elujõulisus". Need sõnad tekitavad lugejas heaolutunde ja lootuse.

* Kriitika sootuks välistamine: Luues narratiivi, kus "kõik hiidlased on oodatud kaasa rääkima", raamib ta opositsiooni või kriitikud etteheitvalt: kui sa ei tule ja ei panusta positiivselt, siis sa oled pidurdaja. Kriitiline analüüs tembeldatakse nii kaudselt "virisemiseks", mis ei aita saart edasi.

3. Logose (faktide) asendamine tehnokraatliku protsessiga

Kõige tugevam retooriline manipulatsioon toimub sisuliste argumentide tasandil. Selle asemel, et käsitleda saare reaalseid, valusaid probleeme (nt demograafiline kriis, töökohtade puudus, noorte lahkumine), asendab vallavanem probleemi sisu selle lahendamise protsessiga.

* Protsess kui tulemus: Artikkel räägib sellest, kuidas arengukava tehakse (seminarid, arutelud, tagasiside ringid), mitte sellest, mida seal konkreetselt otsustatakse, et hääbumist peatada. Lugejale müüakse osaluskogemust, mitte sisulist lahendust.

* Vastutuse hajutamine osaluse kaudu: Kui vallavanem kutsub kõiki üles "sõna sekka ütlema", loob ta retoorilise lõksu: kui arengukava ebaõnnestub või osutub nõrgaks, on süüdi ka kogukond, kes ei olnud piisavalt aktiivne või ei esitanud õigeid ettepanekuid. Võim delegeerib vastutuse tuleviku eest tagasi elanikele, säilitades ise otsustusõiguse.

4. Ennetava neutraliseerimise taktikad (Pre-emptive Strike)

Teades, et Lukase artikkel "Hääbumise haldamise kava" ootab toimetuses avaldamist, on vallavanema tekst üles ehitatud järgmistele ennetavatele tehnikatele:

* Kriitika devalveerimine enne selle kõlamist: Rõhutades korduvalt, et kava on alles "kavand", "töödokument" ja "avatud täiendustele", võtab ta Lukase artiklilt teravuse. Kui Lukas kritiseerib dokumenti punkt-punktilt, saab vallavanem tagantjärele öelda: "Aga ma ju kirjutasin, et see on alles algusjärgus ja me ootamegi ettepanekuid, autor lööb lahtisest uksest sisse."

* Teema kaaperdamine: Ilmudes mõned tunnid varem, kehtestab vallavanema artikkel avaliku debati reeglid ja fooni. Lukase artikkel ei mõju seetõttu enam esmase ja iseseisva analüüsina, vaid lugeja silmis pelgalt "reaktsioonina" või "vastulausena" vallavanema esitletud "positiivsele programmile".

5. Kokkuvõte: Retooriline diagnoos

Vallavanema artikkel on õpikunäide "pehmest tsensuurist" ja kommunikatsioonijõu ülekaalust. Sisuliste vastuväidete puudumisel konstrueeriti tekst, mis ei vaidle Lukase faktidega, vaid muudab ta kriitika õhkkonna mõttes kohatuks. See on klassikaline poliitiline manööver: kui sa ei saa rünnata argumenti, muuda argumenti ümbritsevat emotsionaalset fooni, et argument kaotaks oma teravuse.

Aivar Viidik