Hiiumaa valla arengu- või allaandmiskava?
Sel neljapäeval hakkab Hiiumaa vallavolikogu arutama II lugemisel valla arengudokumente - valla arengukava, selle tegevuskava ja ka eelarvestrateegiat. Tegemist on valla arengu jaoks võtmetähtsusega dokumentidega, mis ei näita viivõrd seda, kuhu poliitikud tüürivad, vaid eelkõige seda, kui elujõuline on nende juhitud vald tulevikus.
Kahjuks pole seekordses arengukavas pea mingit elujõudu! Suure tõenäosusega ei sega see aga koalitsioonil seda vastu võtta. Sest nende jaoks on tegemist eelkõige mugavusdokumendiga ja linnukesega to do listis.
Et mitte jääda kriitikas üldsõnaliseks, toon allpool välja põhiprobleemid ja nende kajastused arengukavas. Samuti kõrvutan neid varasemate plaanidega.
MADAL STARDIPLATVORM
Hiiumaa vald sai oma esimese ühise arengukava 2018 sügisel. Arengukava oli koostatud viie strateegilise teemavaldkonna põhiselt: 1. Inimareng; 2. Majandusareng, 3. Taristud ja ühendused, 4. Külastuskeskkonna areng, 5. Keskkonnahoid ja -teadlikkus.
Iga valdkonna juures oli käsitletud nii valdkondlikku visiooni, kriitilisi edutegureid, probleeme ja ka eesmärke. Eraldi tooksin välja “innovatsiooni”, mis oli ära märgitud kui tuleviku kujundamise väärtus.
Kokku oli arengukava koostamisse kaasatud 60 inimest. Arengukava maht oli 52 lehekülge.
2026. aasta arengukava on üles ehitatud kolmele põhivaldkonnale: hiidlased, elukeskkond ja majanduskeskkond. Pikemad ja sisulised taustaselgitused puuduvad, samuti üldise keskkonna analüüs. On vaid loetud arv ümaraid ja üldsõnalisi eesmärke. Ja seda 28 leheküljel.
Seda, kes ja kui palju inimesi on uue arengukavaga vaeva näinud, välja ei ole toodud.
KUHU JÄI AMBITSIOON?
Kevadsuvel toimus kõigis Hiiumaa piirkondes uue arengukava tutvustus ja justkui ka avalik arutelu. Paraku selgus, et seda, mida arutada, õieti polnudki.
Osalesin seesugusel arutelul Kärdlas, kus arengukava ei esitlenud ükski poliitik vaid arendusosakonna ametnik. Kes toonitas, et tegemist on “mustandiga”, mis (!) on kokku pandud suuresti teiste vallamaja ametnike sisendi alusel.
Ehk siis valla tähtsaima strateegiadokumendi koostajad olid valla palgal olevad kenad tööinimesed, mitte poliitikud, kelle töö ja ka vastutus see tegelikult on! Just see lähenemine paistis ja paistab ka praegu arengukavast selgelt välja. Üldistades võiks seda nimetada “kliiniliseks ettevaatlikkuseks”, mille poliitikud on omaks võtnud. Aga sellisel juhu ei ole tegemist arengu- vaid tiksumiskavaga.
Kujukaks tõestuseks sellele on, et küsisin toonasel arutelul pea ainsa küsimusena, mis on arengukava ambitsioon? Ega saanud vastust. Isegi mitte katset otsida kiiresti mingi demagoogiline selgitus.
Samas on just ambitsioon see, mis igat organisatsiooni edasi viib!
Üheks kujukaks ja ka kurioosseks näiteks ambitsiooni puudumises on see, et kui 2018 arengukava seadis eesmärgiks, et aastaks 2022 on Hiiumaal “vähemalt 10 000 registreeritud elanikku”, “laste (0–14a) osatähtsus elanikkonnast on kasvav” ja “10% suvehiidlastest on saanud püsielanikud”, siis 2026 arengukava ainus eesmärk on “10 000 elanikku”.
Paraku näitavad statistikaameti andmed, mida vallavanem just värskelt FBs jagas, Hiiumaa elanike arvuks 8330. Kuidas tahab vallavalitsus selle numbri üles viia, vähemalt arengukavast ei selgu.
KUHU JÄID PÄRIS PROBLEEMID JA ARENGUEELDUSED?
Poliitika ja meditsiin on vähemalt ühes osas sarnased. Ehk tõhus ravi saab alata siis, kui päris probleem on välja selgitatud.
Paraku pole arengukavas välja toodud ühtegi (!) Hiiumaa päris probleemi ega arengueeldust.
Eriti kurioosne on, et arengukavas on sõna “praam” vaid ühel korral ja siiski kontekstis, et “praamiühenduse katkemine mõjutab elu Hiiumaal oluliselt enam kui mandril”. Tõepoolest vajalik teadmine, et mandrielu praam väga ei mõjuta!
Lk 6 jätkab sama loogikaga: “Geograafiline eraldatus tähendab, et ühendused mandriga ei ole pelgalt mugavus, vaid eeltingimus nii igapäevaeluks kui ka majandustegevuseks.” Jälle väärtuslik teadmine. Mis paraku täidab ainult mahtu, mitte ei vii edasi!
Praamiliiklusest ei ole arengukavas sisuliselt ühtegi mõtet. On vaid vihje riigile, et riik peab tagama “piisava sageduse ja hinnastabiilsuse”. Tegevuskava on veidi konkreetsem ja lubab põhjalikku analüüsi ootuste kohta. Millele need ootused rajanevad peale soovmõtlemise, kuidas need ootused on seotud teiste arendustegevustega ja kui palju on “piisav”, ei selgu.
Teistest Hiiumaa pärisprobleemidest on juttu allpool eraldi.
MIS SIIS ON HIIUMAA VALLA VISOON?
Arengukava sissejuhatuses on kirjas, et “Hiiumaa valla visioon kõlab järgmiselt: Hiiumaa on õnnelikum, jõukam ja rohelisem saar, kus elu järjepidevuse tagab tasakaalukas areng inim-, loodus- ja majanduskeskkonna vahel.”
Aga kellest õnnelikum, rohelisem ja jõukam? Ja kas jõukam kui Pätsu või Brežnevi ajal? Ja kus on siin areng, mida arengukava justkui eeldab?
Lk 13 on kirjas, et “Hiiumaa valla missioon on luua eeldused, et Hiiumaal oleks võimalik elada täisväärtuslikku elu, tagada saare toimepidevus ning hoida elukeskkonna kvaliteeti viisil, mis toetab inimeste heaolu, elukeskkonna hoidmist ja majanduse arenguvõimalusi.”
Samas lk 22 toodud graafiku “Kvaliteetne ja tasakaalus elukeskkond” näitajast 8-l puhul 9st on Hiiumaa tase madalam Eesti keskmisest!
KELLE ASI HIIUMAA ARENG ON?
Niipalju järgib uus arengukava siiski senist joont, et sõnastab tegevusi nii endale kui riigile.
Aga kui lk 5-8 on märgitud peamisteks valla tegevusteks arengu tagamisel, et tuleb “toetada”, “suunata”, “soodustada”, “kujundada” ja “hoida”, siis riigi poole pöördub arengukava märksa rangemalt ja kohustab riiki “tagama”, “parandama” ja “looma”!
Kui riigi tasandile antakse käsulaud: “Tagada riigi omandis oleva maa ja taristu paindlik kasutamine ettevõtluse arendamiseks”, siis vald ise sõnastab enda kohustuse: “Arvestada ruumilisel planeerimisel ettevõtluse vajadusi.” Nunnu! Ja endal on üldplaneering 8 aastat vastu võtmata!
Siinkohal tasub välja tuua veel üks kurioosum. Lk 10 on lause “Luua eeldusi biogaasi kasutuselevõtmiseks koostöös naabervaldadega”. Mis see koostöö tähendab ja kuidas Hiiumaa vallavalitsus seda ette kujutab? Kellelt biogaasi koguda kavatsetakse ja kas gaasijuhe läheb Saaremaale või Läänemaale? Ka tegevuskava sellele vastus ei anna.
Energeetikast kui maailma number 1 kõneainest ei räägi aga Hiiumaa valla arengukava sisuliselt sõnagi. Konstateeritakse küll, et potentsiaal taastuvenergia osas on olemas, aga ei arengukava põhiosas ega tegevuskavas ei ole seatud mingit eesmärki ega väljendatud selget tahet selle valdkonnaga tegelda!
TEIE JA MEIE HARIDUS
Hariduse valdkonnas jätkub arengukavas üldine loogika. Kui valla tasandi eesmärk on “hoida jätkuvalt hariduse head kvaliteeti”, siis riigi suunas on nõue “arendada haridusasutuste kvaliteeti”.
Üldse tekib haridusega seoses paratamatult paralleel hiljutise ametikooli saagaga. Ehk niikaua kui ametikool “vanaviisi” toimis, oli see valla jaoks “riigikool”, mis ei puutunud valda ja selle võis välja jätta ka koolivõrgu arengukavast. Kui aga haridusministeerium hakkas tegema kutseharidusreformi, muutusid ametikooli inimesed valla jaoks järsku “meie õpilasteks”.
Nüüd, kus ametikool ja gümnaasium on kokku liidetud ja olukord justkui rahunenud, on see valdkond valla töölaualt jälle maas.
Kui aga üldisemalt vaadata, siis tundub, et vald on arengukavaga muutmas hariduse fookust pigem 55+ inimeste poole. (LK 5-6) Mis on praktiline kahest otsast - Hiiumaal jääb lapsi aina vähemaks, sest sünnitus kaob, samas vanemaealised on järjest vitaalsemad ja erinevalt alla 16 aastastest on nad ka valijad.
POLE SÜNNITAJAID, POLE PROBLEEMI!
See võiks olla järjekordne kurioosum, aga on kahjuks traagika, et arengukavas ei ole ridagi nõudmise kohta, et kohapealne sünnitusteenus peab Hiiumaa haiglas jätkuma! Taas on vallal selles osas null ambitsiooni. Kas on põhjuseks see, mille sõnastas vallavanem Hergo Tasuja, et “tema ei sünnita” või on paralleel sama, mis ametikooliga, ei selgu.
Mis aga kogukondlikult kõige masendavam, on see, et mäletan aegu ja aastaid, kus kohapealse sünnituse säilimise eest käis häälekas ja kirglik võitlus just kohalike poliitikute eestvõttel. Nüüd aga sisuliselt põgenes Hiiumaa kogukonna esindaja Reili Rand haigla nõukogust ilma ühegi selgituseta kui selgus, et suure tõenäosusega tavapärane sünnitusteenus Hiiumaa haiglas ei jätku. Ja ka koalitsiooni poolt ei ole selle kohta tulnud piuksugi. Volikogu ühisavaldusest rääkimata!
Muide, paralleelina tasub vaadata eelmise kuu Saaremaa volikogu istungit, kus ühe läbiva teemana arutati sündivuse vähenemise ja selle turgutamise meetmete üle. Rahulikult ja väärikalt ning ilma lapsiku “kui mina ei sünnnita, pole valla asi” retoorikata.
Kui aga “vaadata elu helgemat poolt”, nagu kõlab vallavanema moto, siis on Hiiumaa vald end eelseisvateks muutusteks kenasti ette valmistanud ja tellinud Kärdla uue lasteaiale projekti, mida saab sujuvalt edaspidi ka vanemaealiste hooldusvajaduse jaoks kasutada. Selline tegevus ei toeta küll kuidagi arengukava eelpool välja toodud eesmärki olla “järjepidev”, aga võibolla tähendab see pigem võimu järjepidevust kui elu kestlikkust.
PABERI PEAL HIIUMAAL, TÖÖKOHAGA MANDRIL
Praamitemaatika kõrval on Hiiumaa kesksemaid probleeme kohalikud töökohad. Õigemini nende vähesus ja madal palgatase.
Arengukava sõnastab, et vald peab olema “motiveeriv ja peresõbralik tööandja”. Ka tegevuskavas on mitmel pool juttu nii tööjõu ja elukeskkonna sidususest kui ka “kõrgema lisandväärtusega” ettevõtlusest. See, kuidas seda saavutatakse, paraku ei selgu.
“Lugulauluta” ei saa arengukava hakkama ka siin. Lk 12 sõnastab, et “Hiiumaa suurim tugevus on tasakaal – loodus- lähedane ja turvaline elukeskkond, tugev kogukondlik identiteet, inimlik mõõde ning omanäoline saareline eluviis.” Kuidas saab nimetada aga tasakaaluks olukorda, kus Hiiumaa majandusülevaate järgi kohalikud töökohad kaovad kui kevadine lumi, kus vähemalt pooled töökohad, millega Hiiumaa inimesed seotud on, asuvad väljaspool Hiiumaad ja arvestuslikult 60% valla tulubaasist laekub mitte hiiumaiste tööandjate poolt makstavast palgast?
Järjekordse kurioosumina on arengukavas “Strateegiliste suundade" all “kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse kujundamise" peatükis kirjas, et "Hiiumaa toetab ettevõtlust, mis loob kvaliteetseid töökohti, väärindab kohalikke ressursse ja vähendab hooajalisust ning mille keskmes on kohaliku tooraine väärindamine, tehnoloogiatööstus, HÕBEMAJANDUS..”
See, kuidas hõbemajanduses luuakse kõrge lisandväärtusega töökohti ja “väärindatakse kohalikku toorainet” vajab rohkem fantaasiat kui siin kirjutada jõuaks.
KUHU JÄI VÕI JÄÄB KÄRDLA?
See, et vallavalitsuse liikmete hulgas ei ole ühtegi Kärdlas elavat inimest ja Kärdlat ei soovita käsitleda kui Hiiumaa keskust, mis toimib mootorina kogu saare osas, paistab arengukavas selgelt silma.
Kärdlat ei mainita arengukavas kordagi! Selle asemel konstateeritakse, et “Avaliku ruumi kvaliteet ja asulate areng mõjutavad otseselt inimeste heaolu ja Hiiumaa kuvandit.” (LK 7) Ehk Kärdla on arengukavas teisaldatud üheks tavaliseks “asulaks”.
Paralleelina, et Kuressaaret on Saaremaa arengukavas märgitud 285 korda!
Tõsi, arengukava tegevuskavas on Kärdla positsioon justkui parem. Nimelt on seal kirjas, et Kärdlas peaks aastaks 2040 olema “vähemalt üks koerteplats” ja “turuala”.
KOKKUVÕTTEKS
Mida arengukava annab, on teadmise, et kõik on hästi, aga saaks “natuke paremini” ja “peaks” igasugu asju arvestama. Ilma liigselt pingutamata ja isiklikult panustamata. Ja et olulisem kui arendada on säilitada ja kohaneda. Ja seda eelkõige reguleerides ja normeerides.
Mida aga arengukava paraku ei anna, on laiapõhjalisele kogukondlikule diskussioonile rajatud mudelit, kuidas Hiiumaa “suureks teha”. Nagu alguses märgitud, ei ole see paraku olnud ka arengukava loomise eesmärgiks.
Millele aga kogu arengukava peaks keskenduma? Pakun neli lihtsat valdkonda: 1) mandri ja Hiiumaa vahelise praamitranspordi arendamine “veri ninast”; 2) Energeetikas, eriti taastuvenergeetikas juhtrolli võtmine ja selle jõuline arendamine; 3) seotuna kahe eelnevaga kaitsetööstuse valdkondadega seotud arendused; 4) kolme eelmainiku koostoimes reaalsete ja ka tegelikult täisväärtuslike töökohtade loomine ja neile kõigi valla võimalustega kaasa aitamine. Alles siis, kui need asjad paigas, võib arutada lilledest ja liblikatest!
Aivar Viidik
PS Artikli koostamisel ei ole kasutatud AI abi!
PPS Äsja avaldas statistikaamet suviste majutuste näitajad maakonniti. Hiiumaa puhul on majutuste arv nii kodu- kui välimaiste külaliste puhul kõigil suvekuudel väiksem kui eelmisel ja ka üle-eelmisel aastal!
VIITED
2018 arengukava https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4071/1201/8031/Hiiumaa_valla_arengukava_2035+.pdf#)
2026 arengukava materjalid https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/Items/Detail/133A5AA3-1B0B-446B-8127-4ED69C197FFA/
Statistikaameti andmebaas majutuste kohta
Saaremaa valla kehtiv arengukava
Comments