Hüvasti Kärdla riigimaja, elagu konkurendid Coopile!

Oma oktoobrikuu istungil otsustas Hiiumaa vallavolikogu lõpetada hoonestusõiguse lepingud Kärdlas Hiiu tn 1a ja Turu tn 1 kinnistutel. Lihtsamalt öeldes on tegemist vana turuplatsi ja vallamaja taguse räämas platsiga, mida praegu kasutavad vallamaja töötajad oma autode parkimiseks.

Hoonestusõiguse seadmise notariaalsed lepingud Riigi kinnisvara ASi (RKAS) ja Hiiumaa valla vahel sõlmiti 2023. aasta lõpus. Lepingu järgi kohustus RKAS rajama turuplatsile uue riigimaja ja vald omakorda kohustus vallamaja taha ehitama välja parkla koos laadimistaristu võimekusega.

Suvel 2024, kui ametisse sai Kristen Michali esimene valitsus, tõmmati RKASi riigimajade programmile pidurit. Esialgu külmutati programm aastani 2030, hilisemas sõnastuses täpset aega enam ei määratletud.

Kärdla riigimaja oli selleks hetkeks läbinud sisuliselt kogu ettevalmistuse, sh oli koostatud ehitusprojekt, planeeritud kommunikatsioonid, suheldud kõigi potentsiaalsete klientidega, kes riigimajja tuleks, samuti olid vallaga kooskõlastatud vajalikud müügipinnad, mis olid mõeldud turu asemele. Läbi oli räägitud nii jäätmemajandus kui haljastus. Ehk projekt oli valmis ja ka ehitushange läbi viidud. Paraku takerdus hange vaidlustesse, mis venisid nii pikaks, et uus valitsus jõudis programmi kokkuhoiu kaalutlustel Hiiumaa jaoks sisuliselt viimasel minutil peatada.

Pärast seda on Hiiumaa vallavalitsus korduvalt teinud algatusi, et hoonestusõiguslepinguid tühistada. Miks, on jäänud segaseks ja arusaamatuks. Kohati tundub isegi, et vallamajas oldi ja ollakse senini lihtsalt kadedad, et riik enda teenistuste jaoks kaasaegse büroohoone tahab rajada.

Nõnda veenis vallavalitsus volikogu, aga eelkõige koalitsioon ära selles, et riigimaja arendust ei tule ja hoonestusõigustel pole enam mõtet.

Allpool toon omapoolsed, kuid siiski faktidele tuginevad argumendid, miks volikogu tegi  rumala otsuse. Seejuures tuleb tunnistada, et otsuse kujundamisel puudus volikogu liikmetel suure tõenäosusega ka tõene ja tegelikkusele vastav info ja kahjuks ka laiem vaade kogu teemale. Kuna hoonestusõiguste lõpetamisse analüüsi ega diskussiooni ei toimunud ei ametlikel aruteludel ega ka avalikult, kujunes otsus paljuski “usu küsimuseks”, mis väga suure tõenäosusega oli ekslik.

Aga minu argumendid on järgmised:

1. Kärdla riigimaja projekt, mille eestvedaja oli RKAS, ei ole tühistatud vaid on edasi lükatud. Tegelikult tähendab see edasi lükkamine ilmselt järgmisi riigikogu valimisi. Näitena - kui arvestada, et sotsid reklaamivad end kui tulevast peaministri erakonda ja nemad on kõige suuremad riigi töökohtade fännid, on riigimajade programmi jätkumine täiesti reaalne. See sobiks kindlasti ka kohalikuks valimislubaduseks ükskõik, millisele erakonnale.

Ka RKASi kodulehel on sõnum “Riigimajade rajamine jätkub. /---/ Mitmed riigimajad on veel projekteerimisel, ehituses või täpse plaani ootel.” Kärdla riigimaja juures on märge “ootel”.

Ehk selge valeväide on volikogu eelarve- ja majanduskomisjonis välja öeldu, et “riik on loobunud riigimaja rajamisest”. Ka RKAS ise kinnitas, et hoonestusõiguste lõpetamine ei olnud nende initsiatiiv!

2. Kärdla riigimaja on RKASi “tegemata tööde” järjekorras 1. kohal. Tema järel on Haapsalu ja Kuressaare. Arvestades nende piirkondade poliitikute lobivõimekust, ei ole sugugi välistatud, et riigimajade programm uuesti töösse läheb. Seda kinnitab ka asjaolu, et Kuressaare riigimaja plaan liigub tasapisi edasi.

See tähendab, et volikogu otsusega, mis väljendas hiidlaste esindajate soovimatust riigimaja suhtes, lõigati Kärdla riigimaja sisuliselt sellest plaanist välja.

3. Kärdla riigimaja ettevalmistusteks on tehtud ära suur ja ka kallis töö, tellitud ehituse, trasside jm projektid, millega on kulutatud vähemalt mitusada tuhat eurot. Mis tähendab, et RKAS, mis on olemuselt eraettevõte, on kandnud olulise kulu. Samas on projekt seisus, et sellega saaks kohe uuesti tööle asuda.

4. Riigimaja eelarve oli mälu järgi 8 miljonit eurot. Isegi kui projekti on vaja kohendada ja kokku tõmmata, tähendab see, et ka kohalikud ettevõtjad oleks saanud ehitusel korralikult tööd ja ka sissetulekut. Kusjuures tellija oleks kindlasti usaldusväärsem kui (sic!) valla enamusosalusega Sadama üürimaja OÜ.

5. “Riigi kohalolek” valdades ja vastassuunaliselt riigi lahkumine neist on enamiku Eesti maaomavalitsuste probleem olnud aastaid. Riigimaja annaks selles osas kogu Hiiumaale tuge ja meelekindlust. Ja ei ole välistatud, et võimaldaks ka riigiga seotud töökohti ümber paigutada, nagu Hiiumaa vald ise on väga tahtnud.

6. Äsja toimus avalik arutelu hõbemajanduse võimaliku tuleviku teemadel Kärdlas. Selles valguses on täiesti reaalne ja sisuliselt koheselt teostatav konstruktsioon, et riik kolib oma teenistused uude riigimajja ja Polgu maja baasil arendatakse välja kvaliteetsed sotsiaalpinnad. Seda enam, et Polgu maja on väga soliidses korras.

7. Ka ajal, mil riigimaja ehitust ei toimunud, oli RKASi eelarvesse planeeritud kulu Hiiu 1a korrashoiuks. Olen seda isiklikult kontrollinud. Sh ka seda, et RKASil oli näiteks valmisolek rajada Turu 1a kinnistule turu jaoks ajutisi vajalikke lette ja müügipaviljone. Ehk see, et vana turuplats pikalt õnnetu välja nägi, ei olnud mitte RKASi vaid Hiiumaa valla tegemata töö!

8. Nagu eelpool märgitud, oli volikogu ja ka volikogu komisjonide liikmete informeeritus tegelikust asjade käigust olematu. Kuigi volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni koosoleku protokollis on kirjas, et “Tiit Reha ja Maiken Lukas selgitasid, et hoonestusõiguste lõpetamiseni jõudmine on olnud pikk läbirääkimisprotsess ning praegune eesmärk on menetlus lõpule viia, et vald saaks endale tagasi otsustusvabaduse valla maa edasise kasutamise üle”, ei ole valla dokumendiregistris mitte ühtegi (!) märget nende läbirääkimiste ega seotud teemade kohta. Ainus akt, mis valla dokumendiregistris turuplatsi ja RKASi puudutab, on “Reha peldiku” kooskõlastamine.

9. Kõige kurioossem aga, mis volikogu otsuse ette valmistamise taustal välja koorus, oli see, et hoonestusõiguste lõpetamise tegelikuks ajendiks võib olla see, et vallal on justkui erainvestorist huviline, kes oleks valmis rajama turuplatsile ärihoone, kuhu saaks tulla “kaubandus- ja teenindusettevõtted”. Nii selgub Kärdla osavallakogu oktoobrikuu koosoleku protokollist, kus abiivallavanem Omar Jõpiselg käis arenguid tutvustamas. Samuti on protokollis võimaliku arendajana märgitud Capital Mill OÜ ja ühe võimaliku rentnikuna odavate lasterõivaste ja pudipadi pood Pepco. Tõenäoliselt ja igati loogiliselt lisanduks ca 1000m2 mahuga hoone kaubandupinnale ka mõni toidupoe kett, nt Grossi või Maxima.

See muidugi mõjuks külma duššina kohalikule Coopile, mis on end Keskväljakul positsioneerinud nii toidupoe kui kohaliku kaubamajaga. Seetõttu saab olema väga põnev, kuidas vallajuhid, Coopi volinikud ja fännid eesotsas volikogu esimehe Anu Pielbergi ja Kärdla osavallakogu esimehe Lembit Vainumäega hakkavad tegutsema selle nimel, et tuua Kärdla kesklinna kohalikule Coopile tugevad konkurendid. Esimese käigu tegid nad igatahes kõhklusteta.

Aivar Viidik

Artikli koostamisel ei ole kasutatud AI abi